Mannerheim
Tsaari ohvitser 1867 – 1914
Trükikoda:
Gummerus Kirjapaino Oy, Jyväskylä 2003.
320
leheküljed, ISBN 952-5170-33-0.
Carl Gustaf Emil Mannerheim (1867 – 1951) on mees, kes on kõige rohkem
mõjutanud iseseisva Soome ajalugu. Kuidas sai aga noorest soome parunist stiiliteadlik
kosmopoliit ja meie sõltumatuse tugevaim garant?
Gustaf oli elav nooruk, kui ta isa, üle pea
võlgades, teise naisega Pariisi põgenes. Poeg aeti mürgeldamise eest lütseumist
minema ja tal tuli välja kolida Louhisaari pärusmõisast, mis oli läinud haamri
alla. Hamina kadetikoolist visati Gustaf välja enne üliõpilaseksameid. Need
eksamid sooritas ta eraviisil oma onu, Fiskarsi rauavabrikandi Albert von
Julini toetusel, lõpetas siis ohvitserina Nikolai ratsaväekooli ja võeti
vastu tsaari Chevalier-kaardiväkke.
Noor ohvitser abiellus rikka Anastasia Arapovaga.
Kui Anastasia koos lastega Cannes’i põgenes, läks Gustaf Vene-Jaapani sõtta,
kust kangelasena naasis. Pärast tagasitulekut komandeeriti ta kaheks aastaks
luurekäigule Hiinasse, kus ta muuseas kohtas ka pagenduses viibivat Tiibeti
vaimset juhti Dalai-Laamat.
Gustaf määrati Poolasse ulaanirügemendi komandöriks
ja ülendati tsaari saatjaskonnakindraliks. Nii avanes tal võimalus lähedalt
jälgida tsaar Nikolai II ja tsaarinna Aleksandra elu. Ta õppis
tundma nii Venemaa suurvürste, kindraleid ja ministreid kui ka Peterburi ja
Varssavi kõrgema seltskonna kaunitare. Ta harrastas ratsutamist, jahipidamist
ja kihlvedusid, kuid jälgis samas intensiivselt tolle aja kobrutavat
poliitikaelu.
Käännös suomesta Jouko Maijala. Tekstin
tarkastanut Paul Oja.