Robert Brantberg

Mannerheim

Feldmarssal 1918 – 1940

Trükikoda: Gummerus Kirjapaino Oy, Jyväskylä 2005.

320 leheküljed, ISBN 952-5170-42-X.

Kodusõja võidukas kindral Gustaf Mannerheim (1867 – 1951) astus 1918. aasta mai lõpus Rootsi suunduvale laevale pettununa Soome Saksamaa-orientatsioonis ja kuningakutsumisseiklustes. Oktoobri algul oli Saksamaa lüüasaamine suursõjas juba selgesti näha ja Mannerheim sai ülesandeks hankida vastiseseisvunud Soomele lääneriikide tunnustus. Kindral suundus Londonisse ja Pariisi, et poliitiliste otsustajatega nõu pidada. Detsembris valiti ta Soome riigihoidjaks.

Mannerheim naasis Soome, et asuda täitma riigijuhi ülesandeid. Samal päeval saabus nälga kannatavasse Soome laev kindrali hangitud viljaga. 1919. aasta kevadel planeeris Mannerheim koos Briti sõjaministri Winston Churchilli ja vene valgekindralitega bolševike valduses oleva punase Petrogradi ründamist. Operatsioonist ei tulnud midagi välja, kuna vene valgete valitsusjuht admiral Aleksandr Koltšak ei nõustunud tunnustama Soome iseseisvust.

Mannerheim kinnitas suvel vabariikliku põhiseaduse, kuid kaotas presidendivalimistel Juho Ståhlbergile. Kindral sõitis jälle välismaale, et jätkata Petrogradi operatsiooni planeerimist koos Churchilli, Poola riigipea Jósef Pilsudski ja valgevene terroristidega. Plaan luhtus lääneriikide üldsuse vastuseisu tõttu.

1931. aastal nimetas Ukko-Pekkaks kutsutud president Pehr Evind Svinhufvud Mannerheimi kaitsenõukogu esimeheks ja nn. ”seifilepingu” põhjal ka vägede ülemjuhatajaks sõja korral. Mannerheim alustas lootusetut võitlust riigikaitseassigneeringute eest. Feldmarssali aukraadi sai ta 1933. aastal.

Talvesõjas 1939 – 1940 juhtis Mannerheim edukalt sada viis päeva kestnud ebavõrdset võitlust jõhkra suurriigi vastu.

Feldmarssal on iseseisev järg kirjanik Robert Brantbergi menuteostele Tsaari ohvitser 1867 – 1914 ja Valge kindral 1914 – 1918.

Käännös suomesta Jouko Maijala. Tekstin tarkastanut Paul Oja.